Rasvatihase hiigelkurnad Põlva- ja Pärnumaal

Regulaarsete kontrollkäikude ajal leiti 2024. aasta kevadel Põlvamaal Veski külas väikeses metsatukas asuvast tihasele mõeldud pesakastist 19 munaga rasvatihase (Parus major) kurn. Kuna enamasti muneb rasvatihane 6–12 muna (EOÜ 2024), tekkis kahtlus, et kaks emaslindu on otsustanud ühte pessa muneda, mida juhtub üsna harva (Rootsmäe & Veroman 1974).

Pilt 1. Rasvatihase hiigelkurnad Põlva. 18.05.24

Pilt 2. Rasvatihase hiigelkurnad Põlva. 01.06.24

Vaadeldavas pesakastis muneti esimene muna 1. mail, 12. mail oli pesas 8 muna, millest võiks eeldada, et emaslind lõpetas munemise 8. mail. 18. mail oli pesas 17 muna (Pilt 1), seega oli 6 päevaga lisandunud 9 muna. Ilmselt jätkus munemine 20. maini, sest 26. mail tehtud kontrollkäigul oli pesas kokku 19 muna. Pojad koorusid 1. juunil, sel päeval oli pesas 4 koorunud poega ja 15 muna ning võib eeldada, et selle päeva jooksul koorusid kõik pojad (tavaliselt kooruvad kõik rasvatihase pojad sama päeva jooksul (Ots 2017)) (Pilt 2). Seega oli esimese muna munemise ja poegade koorumise vahel 31 päeva. 6. juunil oli pesas vähemalt 9 koorunud poega, kellest üks oli teistest umbes 3–4 päeva noorem, ja nende all mõned koorumata munad (Pilt 3). Viimane kontrollkäik tehti 17. juunil, sel ajal oli pesakastis 10 poega (Pilt 4), kes rõngastati. Ühtegi koorumata muna pesas ei olnud.

Pilt 3. Rasvatihase hiigelkurnad Põlva. 06.06.24

Pilt 4. Rasvatihase hiigelkurnad Põlva.. 17.06.24

Kõige tõenäolisem on see, et 1. mail munemist alustanud emaslind otsustas esimese pesitsuskatse pooleli jätta (nt kehva ilma tõttu) ning alustas mõni päev pärast esimese kurna lõpetamist uuesti, kuid sel korral koos teise emaslinnuga. See seletaks, kuidas lisandus 6 päevaga pessa 9 muna. Kuna munemine lõpetati hiljemalt 20. mail ning pojad koorusid 1. juunil, kestis haudumisperiood napilt 12 päeva, mis on minimaalne haudevältus (Ots 2017), aga selline kiirustamine võib isegi loogiline olla, kui tegemist oli nende lindude esimese täispika pesitsusega – selleks ajaks olid enamik rasvatihaseid lähedal olevates pesakastides esimese pesitsusega juba lõpufaasis ning selle pesakonna rõngastamine toimus must-kärbsenäppide (hilisemad pesitsejad) rõngastamisega samal ajal.

Natuke keerulisem on seletada, miks olid 6. juunil pesas erineva vanusega pojad (Pilt 3). Võib olla, et ühtlaselt haududa oli raskem, kui pesas oli nii palju mune. Rõngastamise ajal näisid kõik pojad täpselt ühevanused olevat (Pilt 4) ning nende tiiva- ja jooksmepikkuses ning massis polnud suuri erinevusi. Tõenäoliselt visati hiljem koorunud poeg (pojad) pesast lihtsalt välja. Üllatav on see, et linnud otsustasid kahasse muneda – läheduses oli mitu asustamata pesakasti. Märkusena tooks välja ka selle, et kogu kontrollimisperioodi (aprilli lõpp kuni juuni keskpaik) vältel nähti selle pesakasti juures vaid ühel korral ühte vanalindu, samas kui teiste pesakastide juures oli vanalinde nii üksikult kui paarina sagedamini näha.

Pilte 5. Rasvatihase hiigelkurnad Põlva. 09.06.24

Pilt 6. Rasvatihase hiigelkurnad Põlva. 14.06.24

Samal ajal leidis sarnane kurioosum aset Pärnumaal Häädemeestes: 9. juunil leiti seal ühest pesakastist tervelt 20 rasvatihase muna (Pilt 5). 14. juunil oli neid endiselt 20 (Pilt 6), 23. juunil oli pesas 1 koorunud poeg ja 14 muna (Pilt 7). 4. juulil, kui pojad oleks olnud rõngastamiseks sobivas vanuses, oli pesas alles 14 koorumata muna ja üks surnud poeg (surnud ilmselt koorumise päeval) (Pilt 8). Kuna Häädemeeste pesakaste ei kontrollitud nii regulaarselt kui Veski omi, on keerulisem hinnata, kuidas täpselt pessa 20 muna sattus, aga ilmselt munesid sealgi kaks emaslindu korraga. Kuna pesa jäeti maha, on võimalus, et üks emane sai hukka ning teine oli sunnitud pesa hülgama või said mõlemad emaslinnud hukka.

Pilt.7. Rasvatihase hiigelkurnad Põlva. 23.06.24

Pilt 8. Rasvatihase hiigelkurnad Põlva. 04.07.24

Kasutatud kirjandus

• EOÜ (2024) Linnuelu aabits. Suvised aialinnud. Menu kirjastus, Tallinn, Eesti.
• Rootsmäe, L. & Veroman, H. (1974) Eesti laululinnud. Valgus, Tallinn, Eesti.
• Ots, M. (2017) Millal siis rasvatihane haudumisega ikkagi alustab? Looduskalender.
• looduskalender.ee/n/index.php/node/1446.