Elts, J., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., Leivits, A., Lilleleht, V., Luigujõe, L., Mägi, E., Nellis, R., Nellis, R. & Ots, M.
Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008
PDF

Ots, M.
Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) Eestis aastani 2008.
PDF

Pehlak, H.
Eesti vanim teadaolev niidurüdi (Calidris alpina schinzii) pesitses Põgaris
PDF

Aua, J.
Rasvatihase (Parus major) talisalga sooline struktuur ja arvukuse muutus
PDF

Kroonika ja teated
PDF

Pehlak, H.
Plüti (Limicola falcinellus) ränne Eestis
PDF

Mägi, M.
Pesakastides pesitsevad linnud Kilingi-Nõmme ümbruse leht- ja okasmetsades
PDF

Leito, A., Truu, J., Leito, T. & Põder, I.
Hanikatsi laiu laialehise salumetsa haudelinnustiku võrdlus teiste sarnaste metsade haudelinnustikega Eestis
PDF

Czechowski, P. & Zduniak, P.
Suitsupääsukese (Hirundo rustica) kääbusmunad
PDF

Aua, J.
Struktuurimuutustest leevikeste (Pyrrhula pyrrhula) talisalgas 1999. aasta kevad-talvel
PDF

Lühiteated
PDF

Lõhmus, A. & Väli, Ü.
Ajakiri “Hirundo” Eesti linnuteaduses 1988-2007
PDF

Mägi, E.
Roostikulinnustiku koosseis ja asustustihedus läänerannikul ja Käina lahel
PDF

Marja, R.
Põllumajandusmaastiku linnustiku mitmekesisuse seosed maastikuindeksitega
PDF

Lühiteated
PDF

Marko Mägi
Saateks

Elts, J. & Marja, R.
Rukkiräägu (Crex crex) loendused Karula rahvuspargis aastatel 2003 ja 2004 ning helisalvestisega peibutamise mõjust loendustulemustele
Kokkuvõte: Töös antakse ülevaade rukkiräägu loendustulemustest Karula Rahvuspargis aastatel 2003–2004 ning käsitletakse heli-salvestisega peibutamise mõju loendustulemusele. Kahe loenduse maksimumide alusel arvutatud rääkude arv oli mõlemal aastal enam-vähem sama: 2003. aastal 36 ja 2004. aastal 37 territoriaalset isasrääku. Rääkude peibutamine salvestatud häälitsustega suurendas loendus-tulemust kuni 27% ja peibutamine näis olevat mõneti tulemuslikum teise loenduse ajal (juuni lõpus). Paraku ei õnnestunud helisalvestiste kasutamise mõju loendustulemustele statistiliselt usaldusväärselt tõestada.
PDF

Ots, M. & Paal, U.
Linnuharuldused Eestis 2005-2006: Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 6
Kokkuvõte: Käesolev aruanne on Eesti linnuharulduste komisjoni kuues kokkuvõte meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Lõplik hinnang anti 168 teatele, neist 143 aastatest 2005-2006. Teadetest kinnitati 156 (93%) ja lükati tagasi 12. Eesti lindude nimekirja lisandus 9 uut liiki. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2006 kokku 360 loodusliku päritoluga ja meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud liiki, 5 liiki teadmata päritoluga ja 10 liiki vangistusest pääsenud linde.
Alljärgnevaga jätkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvõtete avaldamist meil harva kohatavate lindude kohta. Käesolev aruanne on järjekorras kuues ja käsitleb perioodi 2005.-2006. a. Täiendavalt on aruandes ära toodud ka seni avaldamata teated varasemal ajal kohatud haruldustest, mille kohta varem otsus puudus või millised alles nüüd hilinemisega HK-le läbivaatamiseks esitati.
PDF

Lühiteated
Aua, J. Hilised kiivitajad (Vanellus vanellus)
PDF

Kroonika ja teated
PDF

Sellis, U., Männik, R. & Väli, Ü.
Maria rännakud: Kirde-Eesti kalakotka sügis- ja kevadrände satelliit-telemeetriline uuring
Kokkuvõte: Käesolevas töös antakse ülevaade GPS-saatjaga varustatud täiskasvanud emase kalakotka rändest oma pesitsusalalt Kirde-Eestis talvitusalale Kesk-Aafrikas 2006. a. augustis-septembris ja tagasirändest 2007. a. märtsis-aprillis. Sügisränne kestis kokku 39 ja kevadränne 26 päeva, kuid mõlemal korral tegi kalakotkas ühe pikema, vastavalt 12…13- ja 4-päevase rändepeatuse. Rändemarsruudid, päevane aktiivsus ning peatuspaikade valik olid nii kevadel kui sügisel sarnased. Päevane rändeteekond oli sügisel keskmiselt 277 km ja kevadel 332 km, seejuures lendas kotkas sügisrände alguses päevas keskmiselt 422 km ja lõpus 158 km; kevadrändel sellist muutust ei täheldatud. Keskmiseks lennu-kiiruseks registreeriti sügisrändel 43,1±16,1 km/h, kevadrändel 50,5±17,9 km/h.
PDF

Tuule, E., Tuule, A . & Lõhmus, A.
Röövlindude pesitsusökoloogiast Saue ümbruses 1959-2006. a.
Kokkuvõte: Artiklis käsitletakse 348 pesaleiu ja 405 asustuskorra põhjal 17 röövlinnuliigi pesitsusökoloogiat (pesitsusbiotoobi ja pesapuu valikut, pesa kõrgust, pesitsusedukust, täiskurna, rõngastusealise ja lennuvõimestunud pesakonna suurust ning produktiivsust) Harjumaal Saue ümbruses 60–90 km 2 suurusel alal 1959.–2006. a. Risupesades pesitsejad eelistasid okaspuid, kusjuures pesi enamasti ise ehitavad haukalised eelistasid kuuske männile, kolm valdavalt hallvarese vanades pesades pesitsevat liiki aga mändi kuusele. Tõenäoliselt on viimaste jaoks männi kindlamad tugioksad olulisemad kui parem varjatus kuusel. Kõige rohkem liike leiti pesitsemas segametsades ning lehtmetsad olid suhteliselt liigivaesemad kui kuuse osalusega puistud. Suuremate kulliliste pesitsusbiotoopide seas vastandus herilaseviu sega- ja lehtmetsalembus kanakulli okasmetsa-eelistusele, mis võib tuleneda nii herilaseviu hilisest pesitsussesoonist kui ka kanakulli naabruse vältimisest. Kaheksast tavalisemast röövlinnuliigist viie pikaajaline sigivus oli suurem (ja ülejäänud kolmel samal tasemel) kui Eesti viimaste aastate keskmine. Avaldatud andmed viitavad siiski röövlindude sigivuse üldisele vähenemisele Eestis viimase poole sajandi jooksul, mistõttu Saue näitajad võivad olla kõrged varasemate aastakümnete hõlmamise, mitte niivõrd piirkondliku eripära tõttu.
PDF

Metsaorg,L., Allemaa, M. & Peterson,K.
Tähelepanekuid Eru lahe loosaarte haudelinnustikust aastaist 1986-2005
PDF

Lühiteated
Aua, J. Künnivares kogub toidutagavarasid?
Kinks, R. Vaenukäo (Upupa epops) pesaleid Lääne-Virumaal.
PDF

Kroonika ja teated
PDF

Erit, M.
Silma Looduskaitseala tähtsus niidu- ja roostikulindude elupaigana Eestis
Kokkuvõte: Artikli eesmärgiks on hinnata, mitu protsenti Eesti niidu- ja roostikulinnuliikidest pesitseb Silma looduskaitsealal ning milline tähtsus on alal kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide pesitsuspaigana. Liikide üldarvukuse hindamiseks loendati kõrge asustustihedusega linnud valikaladel ja ekstrapoleeriti tulemused kogu kaitseala kohta, vähearvukate liikide puhul püüti loendada kõik kaitsealal pesitsevad paarid. Uuringu tulemusel selgus 50 linnuliigi arvukus looduskaitsealal, neist 17 liiki on esindatud enam kui 1%-na kogu Eesti haudeasurkonnast. Rohkem kui 5% Eesti haudepaaridest pesitseb Silmal roohabekat (16,7%), hallhane (8,4%), kühnokk-luike (6,5%), rooritsiklindu (5,9%) ja rästas-roolindu (5,2%). Silma looduskaitseala on parim pesitsusala Eestis rooruigale ja rästas-roolinnule.
PDF

Sein, G. & Lõhmus, A.
Kaljukotka pesitsuspuistute ning pesapuude omadused Eestis
Kokkuvõte: Eesti kaljukotkaste pesapaiganõudlust tuntakse seni ainult üldjoontes. Käesolevas töös kirjeldatakse 1995.–2004. a. 21 asustatud pesa põhjal kaljukotka pesapuid, nende lähiümbruse puistut ja paiknemist maastikul. Lisaks võrreldakse pesapuid puistu teiste puudega ning vaadeldakse seoseid kaljukotka pesitsusedukuse ja pesa asukoha vahel maastikul. Keskmiselt esines pesitsuspuistus mändi 49%, kuuske 29%, kaske 14%, haaba 7%, sangleppa 1% ning halli leppa 1%. Pesapuudeks olid peamiselt männid, harvem kuused ning haavad. Pesapuu keskmine vanus oli 142 aastat ning läbimõõt 48 cm. Kotkad eelistasid pesa rajada pesitsuspuistust keskmiselt 35 aastat vanemale ja 19 cm (mändide puhul 16 cm) jämedamale puule, mis on seletatav vana puu võrastiku sobivusega pesa ehitamiseks. Keskmine pesapuu kõrgus ei erinenud oluliselt pesitsuspuistu kõrgusest. Lähim metsaserv paiknes keskmiselt 56 m, tee 1800 m ja maja 2800 m kaugusel asustatud kaljukotka pesast, lähim teine asustatud kaljukotkapesa vastavalt 10 km ning merikotka pesa 1,8 km kaugusel. Ühelgi maastikuobjekti kaugusel ega ka lähima kaljukotkapesa kaugusel ei täheldatud seost pesitsusedukusega, kuid selle tulemuse usaldatavust vähendab asjaolu, et pesitsusedukus arvutati väheste andmete alusel kahe aasta keskmisena.
PDF

Nellis, R.
Kanakulliaasta 2005/Goshawk – Bird of the year 2005
Abstract: The numbers of goshawk (Accipiter gentilis) has declined up to two times due to unknown reasons in Estonia, during a past decade (Lõhmus 2004a). To investigate the reasons of this decline and to draw wider public attention to this problem, goshawk was declared as a bird of the year during 2005. During this project a query form was passed to all EOU members and over‐Estonian goshawk observation days were declared during 17-th and 18-th of December. 10.7 % of receivers of the query took actively part of the project and replied filled queries. By these undertakings three new nest sites were recorder and the previously noticed decline in goshawk population was confirmed in Northern- and Southern-Estonia. Additionally the importance of goshawk as predator of domestic hens was investigated. Up to 6% of „free herded” domestic hens may be killed by goshawk (however, mammalian predators accounted for 15%). During the goshawk observation days seven individuals were spotted during the total of 110 hours of observations in 41 different sites. The average success of attacks on pray was 38% during these observations. However, due to the too low sample size no conclusions can be made on these data on the pray preferences of the wintering goshawk in Estonia.
PDF

Drevs, T. & Jürgens, M.
Tähelepanekuid väikepistriku pesapaigavalikutest Tallinna ümbruses
PDF

Lühiteated
Nellis, R. Mänsaku (Nucifraga caryocatactes) erakordne toiduvalik
Elts, J. & Marja, R. Varblasepoeg langes haki saagiks
PDF

EOÜ kroonika ja uudised
PDF

Väli, Ü. & Laurits, M.
Metsalinnustiku koosseis ja asustustihedus Kõpu looduskaitsealal Hiiumaal
Kokkuvõte: Hiiumaa lääneosas asuva Kõpu looduskaitseala metsalinnustiku koosseisu ning arvukust selgitati 2005. aastal erinevate meetodite abil. Linnustiku üldine asustustihedus ning tavalisemate liikide arvukus määrati joontakseerimisega, igale liigirühmale spetsiifilised loendusmeetodid võimaldasid mitmekordselt tõhustada arvukuse määramist haukalistel, pistrikulistel, rähnilistel ning kakulistel ja teistel öölindudel. Kõigi liikide leviku ning haruldaste lindude arvukuse andmeid täiendasid juhuvaatlused.
Kokku registreeriti kaitsealal 56 liigist linde, keskmine asustustihedus oli 365±53 pesitsevat paari ruutkilomeetril. Loodusdirektiivi alusel kaitstavates metsatüüpides tervikuna ei erinenud asustustihedus oluliselt keskmisest, kuigi läänetaiga elupaigatüübis oli tihedus keskmisest kõrgem, soostunud ja soo-lehtmetsades aga madalam. Linnustik leht- ja segametsades oli märksa rikkalikum kui puistutes, kus peapuuliigiks on mänd. Arvukaimaks liigiks oli metsvint Fringilla coelebs, kellele järgnesid siisike Carduelis spinus, väike- ja salu-lehelind Phylloscopus collybita, P. trochilus. Vanade loodusmetsadega seotuks osutusid rohe-lehelind Phylloscopus trochiloides ning väike-kärbsenäpp Ficedula parva. Mandril suhteliselt sageli esinevaid kanalisi ning mitmeid kaku- ja rähniliike ei kohatud.
PDF

Tuule, E., Tuule, A. & Puumets, R.
Materjale Paljassaare linnustikust
Kokkuvõte: Käesolevas töös antakse ülevaade Harjumaal Tallinna piiridesse jääva Paljassaare poolsaare linnustikust. Vaatlusmaterjal pärineb aastatest 2001-2005, kuid on kasutatud ka mõningaid olemasolevaid andmeid varasemast ajast. 205 hektarilise vaatlusala tuumiku moodustab Natura 2000 linnuala. Kokku on Paljassaare poolsaarel registreeritud 206 linnuliiki: pesitsejaid 100, toitekülalisi koos pesitsejatega 177, läbirändajaid 171, talviseid esinejaid 58 ja eksikülalisi 20.
PDF

Uustal, M. & Peterson, K.
Muutusi Tallinna linnustikus aastatel 1900-2005
Kokkuvõte: Käesolevas töös antakse ülevaade Harjumaal Tallinna piiridesse jääva Paljassaare poolsaare linnustikust. Vaatlusmaterjal pärineb aastatest 2001-2005, kuid on kasutatud ka mõningaid olemasolevaid andmeid varasemast ajast. 205 hektarilise vaatlusala tuumiku moodustab Natura 2000 linnuala. Kokku on Paljassaare poolsaarel registreeritud 206 linnuliiki: pesitsejaid 100, toitekülalisi koos pesitsejatega 177, läbirändajaid 171, talviseid esinejaid 58 ja eksikülalisi 20.
PDF

Lühiteated
Elts, J.
Hallrästa (Turdus pilaris) toitumiskäitumisest erakordse külma tingimustes
PDF

EOÜ kroonika ja teated
PDF

Lauri Saks
Saateks

Ellermaa, M.
Linnuliikide asustustihedused majandatavas laanemetsas Edela-Pärnumaal
Kokkuvõte: Pärnumaal Kablis kaardistati 2005. a. kevadel metsalinde standardmeetodil ühe ruutkilomeetri suurusel alal. Eesmärgiks oli tuvastada n.ö. “keskmise” metsa lindude tõelähedasi asustustihedusi. Uurimisala hõlmas peamiselt eri vanuseklassist liigniiske laanemetsa kasvukohatüüpe. Käesolevas töös kirjeldatakse täpsemalt uurimisala kooslusi ja nende pindalasid. Loendusmeetodina kasutati kaheksakordset kaardistamist. Töö eesmärgiks on täpsemalt kirjeldada kasutatud loendusmeetodit ning uurida selle kaardistusmeetodi sobilikkust Eesti metsamaastikus. Vaadeldud 1 km2 alalt loendati kokku 40 linnuliigi 336 pesitsusterritooriumi.
PDF

Ots, M. & Klein, A.
Linnuharuldused Eestis 2003-2004. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 5
Kokkuvõte: Käesolev aruanne on Eesti linnuharulduste komisjoni viies kokkuvõte meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Lõplik hinnang anti 214 teatele, neist 177 aastatest 2003-2004. Teadetest kinnitati 192 (90%) ja lükati tagasi 22. Eesti lindude nimekirja lisandus 6 uut liiki ja 1 alamliik, lisaks veel üks teadmata päritoluga ja kaks vangistusest lahtipääsenud liiki. Tõestati ühe uue linnuliigi pesitsemine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2004 kokku 350 loodusliku päritoluga ja meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud liiki, 6 liiki teadmata päritoluga ja 10 liiki vangistusest pääsenud linde.
PDF

Lühiteated
Jürgens, M.
Lepalinnu matkimismeisterlikkusest
Ellermaa, M.
Värvushälvetega lindude vaatlusi
PDF

Linnukaitseuudised, EOÜ kroonika ja teated
PDF

Lauri Saks
Saateks

Tuule, E., Tuule, A. & Elts, J.
Vihitaja arvukusest Saue seirealal aastatel 1985-2004
Kokkuvõte: Käesolevas töös esitatakse aastatel 1963-2003 kogutud andmed vihitaja Actitis hypoleucos arvukusest Saue seirealal Harjumaal. Kõigi elupaikade lõikes oli 41 aasta keskmine vihitaja asustustihedus 4,7 paari/10 km. Suurim tihedus leiti heinamaadel kulgevate jõgede ääres – keskmiselt 12,5, maksimaalselt kuni 50 paari 10 km kohta. Liigi asustustihedus kraavikallastel oli peaaegu neli korda madalam kui jõgede ääres. Pikaajaline arvukuse trend Saue vaatlusalal oli langev.
PDF

Väli, Ü.
Punaselg-õgija elupaigakasutus Eestis pesakaardiandmestiku põhjal
Kokkuvõte: Punaselg-õgija Lanius collurio kuulub meie tavalisemate linnuliikide hulka, kelle arvukus on aga viimastel aastakümnetel märgatavalt langenud. Käesolevas töös antakse linnuhuviliste täidetud 331 pesakaardi põhjal ülevaade liigi elupaigakasutusest Eestis 20. sajandi teisel poolel. Kõige sagedamini on punaselg-õgija pesitsusbiotoobina mainitud asulat ning selle biotoobi sagedus on järjest suurenenud. Suhteliselt sageli pesitsetakse ka raiesmikel, puisniitudel ja teistel rohumaadel ning põõsastikes-noorendikes. Kokku on pesi leitud 41 taimeliigilt või -liigirühmalt, kuid tervelt 41% pesadest paikneb kuuskedel. Keskmine pesapuu kõrgus on 2,8 m ja pesa kõrgus 1,2 m. Edukalt ja edutult pesitsenud paaride pesade kõrguse vahel erinevust ei leitud.
PDF

Lõhmus, A. & Rosenvald, R.
Järvselja looduskaitsekvartali haudelinnustik: pikaajalised muutused ja inventeerimismetoodika analüüs
Kokkuvõte: 2005. aastal kaardistati Järvselja looduskaitsekvartali (19 ha) haudelinnustik, et võrrelda seda varasemate andmetega ning uurida kahepäevase inventuuri usaldatavust. Leiti 172 paari linde 35 liigist (9,1 paari / ha). Liikide üldarv (34-36) ja üldine asustustihedus (9,1-10,1 paari/ha) on 1973., 1982. ja 2005. a. olnud stabiilsed, kuigi liikide lõikes esineb suuri kõikumisi. Kahepäevane inventuur suuremal (>6 ha) alal põhjustas u. 40% alaloendust ja haruldaste liikide mitte-registreerimist; liigilise mitmekesisuse hinnang Shannoni (kuid mitte Simpsoni) indeksi põhjal osutus täpseks. Väikese (2,7 ha) kitsa loduriba puhul lisandus ümbritsevast metsast pärit lindude arvestamine, mistõttu sealne linnustik näis tegelikust mitmekesisemana. Inventuur sobib linnustiku asustustiheduse ja mitme-kesisuse võrdlemiseks >5 ha suurustel aladel; täpse asustustiheduse hindamiseks tuleb määrata alaloenduse ulatus.
PDF

Elts, J.
Salu-lehelinnu pesa kvantitatiivsest koostisest
Kokkuvõte: Käesolevas töös analüüsiti ühe taluõuest leitud salu-lehelinnu Phylloscopus trochilus pesa kvantitatiivset koostist. Heintaimed moodustasid ehitusmaterjali massist 74,3%, sammal 10,6%, suled 7,6%, puukoor ja -lehed 6,0% ning muu materjal (lambavill, nöör) 1,5%. Kasutatud oli kokku 195 sulge, mis pärinesid peamiselt koduhanedelt, pikim sulg oli 112 mm.
PDF

Elts, J. & Kuus, A.
Eesti haudelindude levikuatlase tööst 2004. aastal
Kokkuvõte: 2004. aastal alustati meil uue linnuatlase koostamist. Kokku on Eestis 2094 atlaseruutu mõõtmetega 5×5 km. Esimesel tööaastal liitus programmiga 391 inimest, praeguseks on laekunud andmeid 584 ruudu kohta. Seni suurim registreeritud pesitsevate liikide arv ühes ruudus on 122.
PDF

Mänd, R.
Akadeemilise linnuteaduse tähised uuel iseseisvusajal
Kokkuvõte: Uuel iseseisvusajal on Eestis kaitsnud doktorikraadi kuus ornitoloogi (Peeter Hõrak, Indrek Ots, Vallo Tilgar, Asko Lõhmus, Ülo Väli, Lauri Saks), mis moodustab umbes 6% kõigist bio-geoteaduste doktoritöödest Eestis sellel ajavahemikul. Nende tööd on käsitlenud peamiselt lindude ökofüsioloogia, elukäiguteooria, sugulise valiku ja looduskaitsebioloogia aktuaalseid probleeme.
PDF

Lühiteated
Paal, U. Haruldased talvitujad Eestis 2004/2005. a. talvel
Kalamees, A. & Elts, J. Kiire kanakull
Aun, S. & Aun, E. Kanakulli ja sõtka vägikaikavedu
Vohta, T. Roo-loorkull ründas hallhaigrut
Sellis, U. Roo-loorkull püüdis kala
Vohta, T. Ronk aitas koeral jänest tabada
Väli, Ü. Merisk pesitses maanteepervel
Väli, Ü. Hallpea-rähni pesapoegade toitmisest
PDF

EOÜ kroonika ja teated
PDF

Hannes Pehlak
Saateks

Lõhmus, A.
Röövlindude surma põhjustest Eestis aastatel 1985-2004
Kokkuvõte: Artiklis käsitletakse röövlinnuvaatlejate ankeetküsitluse ja eriuuringute põhjal röövlindude hukkumist Eestis 1985.-2004. a. Täiskasvanud lindude ja lennuvõimeliste noorlindude (n = 615) surmade seas valdasid inimesega seotud põhjused (47%; eeskätt liiklus, elektriinid ning muud kokkupõrked ja vigastused) ning murdmine peamiselt kaljukotka, kassikaku ja kanakulli poolt (34%). Kuigi juhuandmestik alahindab looduslike põhjuste osakaalu, on inimene Eestis otse või kaude ilmselt tähtsaim surma põhjus kotkaste ja kassikaku, võib-olla ka kanakulli ja kodukaku jaoks. Pesapoegade hukkumine (n = 128) seostus enamasti toidupuuduse ja haiguste (46%, sh. kannibalismijuhud) või loodusliku pesarüüstega (30%); puuspesitsevatel liikidel kukkusid pojad sageli pesast alla (19%). Tahtlikult on viimasel kümnendil Eestis tapetud tõenäoliselt kümneid röövlinde aastas (lisaks mõni pesapoeg), kuid asurkondade seisundit see arvestataval määral ei mõjuta.
PDF

Erit, M.
Mitu korda loendada luhalinde pesitsusperioodil
Kokkuvõte: 2001.-2003. aastal loendati Alam-Pedja looduskaitsealal Suur-Emajõe luhtades haudelinde. Käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata 1-4 varahommikuse korduvloenduse tõhusust 5-kordse loenduse suhtes, leidmaks minimaalset sobivat korduvloenduste arvu. Kogu haudelinnustiku ühekordse loenduse hinnanguliseks tõhususeks saadi keskmiselt 55%, kahel loendusel 80%, kolmekordsel 97%. Nelja loenduse puhul analüüsiti kahte eraldi juhtu, mil haudepaariks arvestati 1) kõik registreeritud territooriumid või 2) kahe või enama vaatlusega territooriumid. Esimesel juhul saadi hinnanguliseks tõhususeks keskmiselt 109%, teisel juhul 83%. Analüüsi põhjal selgus, et luhas on vajalik hommikuse aktiivsusega haudelinde loendada vähemalt kolm korda pesitsusperioodi jooksul. Ühe kindla liigi või lähedaste liikide arvukuse hindamisel võib piirduda ka kahe loendusega, kui need viiakse läbi liigi aktiivsuse kõrgajal.
PDF

Laurits, M., Erit, M., Kuresoo, A. & Luigujõe, L.
Kas luhalinnustiku kaardistamisel tuleb arvestada taimestiku koosseisu ja struktuuri?
Kokkuvõte: Artiklis on hinnatud luhalinnustiku levikut ja arvukust Suur-Emajõe luhtadel aastatel 2001-2003. Haudelindude kaardistamisel määrati nende levik ja arvukus 1) üldistes maastiku struktuurielementides ning 2) taimekooslustes. Üldise elupaigajaotuse (tarnastik, roostik, põõsastik jne.) arvestamisel peegeldas linnuliikide levik ilmekalt nende elupaiga-kasutust, kuid ei iseloomustanud siiski piisavalt leviku kõiki põhjusi. Taimekoosluste määramine, mis võtab arvesse ka taimestiku koosseisu ja detailset struktuuri, täpsustab liikide leviku põhjuseid, kuid on märksa töömahukam. Luhalindude seires võiks arvestada liikide üldist elupaigakasutust, kuid kaasama peaks ka niiskustaset iseloomustavaid parameetreid, mis peegeldaks taimestiku detailset struktuuri.
PDF

Eenpuu, R. & Elts, J.
Hallrästa invasioon Eestisse 2002/2003. a. talvel
Kokkuvõte: Artiklis antakse ülevaade 2002/2003. aastal toimunud hallrästaste (Turdus pilaris) talvisest sisserändest Eestisse. Invasioon algas novembri lõpul ja kestis märtsi alguseni, suurimaid parvesid (kuni 2500 lindu) vaadeldi jaanuaris ja veebruari esimesel poolel. Talilinnuloenduste andmete kohaselt on tegu viimaste aastakümnete suurima invasiooniga, kuid 2003. aastal pesitsevate hallrästaste arvukuse suurenemist ei täheldatud.
PDF

Lilleleht, V.
Lindude süsteem uueneb
Kokkuvõte: Käesolev artikkel on lühiülevaade lindude süsteemi koostamise põhimõtetest ning Euroopa Harulduskomisjonide Liidu (AERC) püüdlustest muudatusettepanekute rakendamist Euroopa ja eri maade linnunimestike koostamisel ühtlustada. Eesti Ornito-loogiaühingu juures tegutseva Linnuharulduste Komisjoni otsusega rakendatakse liidu soovitusi ka meie lindude nimestiku koostamisel. Uus Eesti süstemaatiline lindude nimestik on esitatud EOÜ interneti koduleheküljel.
PDF

EOÜ kroonika ja teated
PDF